Iidam -Aadam-kadus taaram.

Kui paar nädalat on lont leotamata jäänud, siis on tunne, et olen tsivilisatsioonist eemal. Mähh. Nagu mida? Nii et ma olen sunnitud preventiivseid meetodeid kasutama. Kas see võib tõesti olla ärkav alkoholism? Aga mul on sitaks vähe muid pahesid ju. Ehh.
Viimati klubis tantsu vehmkimas sai ka käidud viimati Oktoobris. Aasta siis oli 2006. Küsimus tekib, et mis juhtus Kildu? Aaa, pole aega olnud ää. Või midaiganes. Kena talve siis, nii jutujätkuks või nii. =D
(Aa, tegelikult ma hetkel ei ole purjus.)

Jõulustressist ja Uue aasta (liiga) kiirest tulekust…

Jõulustressist siis - ausalt, selline ilm toob masenduse, stressi ja muud pahad mõtted. Aga mida teha, et stress ära läheks? Jõulud said läbi, kingitused ja luuletused, jõulusöömaajad ja perekondlikud traditsioonid jälle tagasi meie mälestustesse. Uutena ja parematena. Ei no nii lahedat jõuluõhtu pärastist pole olnudki veel. Vend ja tema pruta ;))) olid ka koos meiega Põltsamaal. Mis me siis tegime? Saunas istusime, mängisime kaarte ja lõpuks ka Aliast. Hommiku poole jõudsime magama ka. Hehe-Alias vajab ju kõva mõttetööd =D.

Issi koos tibuga. Vanaemaga. Emmega.

Aastavahetusest…
Lumiiiiii - sajab tasakesi. Aaa, hmmm, kas see on ikka päris lumi? Keegi teeb nalja vä? Ja ongi lumi. Jõgevalt toome Herle ja Madli Põltsamaale. Ja kohe-kohe sõidame vennale ja ta musile Tartusse järgi. Vana aasta viimased minutid lähevad auto teel hoidmisele, kuna lumi sajab otse näkku. Ja lõpuks jõuame Tartusse ja kohe hopsti tuppa Heleni perekonna korterisse. Uusaasta. Ilutulestik ja klaas shampust. Ja juba autosse ja Põltsamaale sõit. Tünnisaun. Kaardimäng. Üle põllu minemine kodu poole koos venna ja Heleniga. Küll on porine. No mis lumi see enam on… =( Panen venna ja Heleni magama ja ise lähen sauna Herlega nostalgitsema. Küll olid lahedad ajad need Õika - ajad!!!Ja siis ongi kell juba üheksa ja aeg põhku pugeda.

Ja nüüd need paar viimast päeva võib kokku võtta sõnadega – pakkimine, pesupesemine, autosõit ja uue-põneva ootusärevus. Sest me sõidame Krissuga homme hommikul kell seitse Egiptimaale (Sharm El Sheiki). Hetkel sõidame Pärnust Tallinnasse, kuna viisime pisikese Laura Brita vanaema hoolde.

Üks õnnestunud pilt, kus Laura Brita on nii rahulolev endaga.

Mida tood mulle uus ja huvitav? Äratundmatu ja äratuntav. Katsutav ja puutumatu. Kas täidad mu suurimad salasoovid? Või pakud midagi sootuks uut?

Päevad mis päikest täis...

...samuti ka jõulude ootust.

Igatsus millegi tundmatu järele või millegi tundmatu vastu?! Põhjatu sügavus viimas eikuhugi. Peites end sära ja maski taha, lootes leida mida? Ei tea?!

Täna hommikul kui emme tegeles hommikusöögi tegemisega hiilis Laura Brita köögi kappi lahti tegema ja selle sisu uurima. Kapist seebi kätte saanud toppis selle suhu. Kui emme seebi ära võttis, siis kohe kapist uus. :) Ja siis võttis emme jälle seebi ära. Ja siis uuesti kappi ( sest kapis seepi 5 tk.) ja vaikselt seekord seep kapist kätte ja toa poole vaikselt plagama. "Küll on mul nutikas lapsuke" , mõtlesin mina! :D

Siis kui emme nõusid pesi, pidi Laura Brita (nüüd kümne kuune) kah appi asuma, et siis kapi uks lahti ja vargsi koristamis asjad välja. Kell oli küll ükstest õhtul aga koristada pole kunagi hilja. :)

Ta tuli, lõpuks ta tuli!!! Lumi!!! Küll ootasime sind kaua, kaua... Nüüd saab siis lõpuks kelgu osta ja ennem Jõululaupäeva või Jõululaupäeval kelgutama minna! Üks kaunis luuletus, kui lund ei olnud veel:

Lumeta

Must ja niiske

jõulukuine hommik

nagu unehõlmas

tõmmu naise nahk...

Seal,

kus mullu samal ajal

säras lumi,

laotab udu

laiu tiibu

lõunani.

Päev on pimedam

kui jaanikuine öö.

Koit ja Hämarik

end unustanud

ühte...

Lea 10.12.2006, Kannistul

Ma arvan...(...ehk siis shit happens and only with my ass)

arvan

et olen

kaunis seltsiv

ometi

täna mu telefon

vaikis

nagu eilegi

kui saan kutseid

siis pidudele

kus uksel

keegi ei tervita

kui tervitab

siis ootamatult

olen murelik

kuigi mind ei

ähvarda

ükski otsene oht

ükski konvoi

ei otsi mind

kuigi mine tea

korraga

keset hämarat päeva

süttivad agulis

laternad

Jan Klaus

Eks ta ole nii...

Kas teate, mis ajab ikka hinge nii täis? Räägin siis. Ostsin jõuludeks Lastejõululaulude cd ja teen siis lahti, et Laura Britaga jõululaule kuulata ja paki sees netu Cd-d. No mida??? Kas pean hakkama poes kõiki pakendeid lahti kiskuma, mis ostan või? Ei no kahtlane. Käisin täna siis poes, et asja korda ajada. Visati paberileht lauale, et kirjutage avaldus. Nu ok. Ja siis veel imestas, et nädal aega hiljem tulin Cd-d tooma. No mida paganat? Nu tõesti, see pood ei asu mu maja kõrval... Seda ma ka ütlesin. Lubasid siis helistada aga eks näis.

Herle pidi täna külla meile tulema aga otsustas siiski vanemate juurde sõita. Kahju!

Homme pean varakult tõusma, et linna viimseid kinke ostma minna, nüüd siis lähen tudule!

Kauged ajad, mis meenuvad, millest kinni haarata tahaks. Mälestused, mille mekk on kui soe piim meega. Jõuluajad, mis jagamist, meelerahu ja soojust täis. Kuid nüüd on vaid aja kiire käik. Kus jooksed aeg? Peatu kord-paar, et saaksime kõik koos olla taas.

Arstitädid ja helmehaldjas...

Täna hommikul kella kümnest käisime perearsti Dr. Viigi juures. Laura Brita kaalus 10,5 kilo. Esimest korda käis pisi-printsess vereproovi andmas. Appii, kuidas mulle veri ei meeldi, oleks peaaegu pildi tasku visanud... Aga see-eest Laura Brita sai hästi hakkama-ei teinud häältki, kui verd võeti!
Ja täna sain Helmehaldjalt järjekordse paki. See siis teine juba. Paki sees olid mitmevärvilised seemnepärlid ja lihvitud pärlid. Kui pisike tegelinski mulle aega annab, siis saan neist kah midagi meisterdada.
Nüüd aga mähkmeid vahetama!

Päevad, mis väsimust täis...

Ma ei tea, millest tuleb see meeletu väsimus. Hommikul, kui Laura Brita ärkab ( tihti kümnest või isegi poole üheteistkümnest) on mul nii raske üles saada voodist. Ja terve päev olen hullult uimane. Ei tea siis, mis saab? Üritan üle saada sest väsimusest.



Nii, jõuludeni on tänase seisuga 13 päeva. Ehk siis niiöelda kaks nädalat. Päris kiiresti läheb aeg edasi. Peaaegu kõigile on kingid ka olemas. Vaja on veel Krissule, Isale, Tädile ja Laura Brita puzzlele kah midagist juurde. Asjad valmis mõeldud (aint Krissule pole mõistus välja mõelnud sobivat kinki) , et mida kinkida, lihtsalt pole veel poodi jõudnud. Ootame Jõule, mis sugulasi, häid sööke ja -soove täis. Muidugi ka armsaid,südamest tehtud kingitusi. Esimesed jõulud siiski Laura Brital.



Täna tuli teade postkasti, et postimajas ootab mind 406grammi kaaluv pisipakk. Jeee! Seda ma ootasin ma kaua, kaua. Eks ootaja aeg on igavik. Pakk on Helmehaldjalt kindlasti. Aga eile õhtul tellisin veel juurde paar asja aga sellest siis, kui pakid kätte saan.



Nüüd vaatame koos Laura Britaga "Kodus ja Võõrsil" ja vahepeal kiigume.