arvan
et olen
kaunis seltsiv
ometi
täna mu telefon
vaikis
nagu eilegi
kui saan kutseid
siis pidudele
kus uksel
keegi ei tervita
kui tervitab
siis ootamatult
olen murelik
kuigi mind ei
ähvarda
ükski otsene oht
ükski konvoi
ei otsi mind
kuigi mine tea
korraga
keset hämarat päeva
süttivad agulis
laternad
Jan Klaus
Eks ta ole nii...
Kas teate, mis ajab ikka hinge nii täis? Räägin siis. Ostsin jõuludeks Lastejõululaulude cd ja teen siis lahti, et Laura Britaga jõululaule kuulata ja paki sees netu Cd-d. No mida??? Kas pean hakkama poes kõiki pakendeid lahti kiskuma, mis ostan või? Ei no kahtlane. Käisin täna siis poes, et asja korda ajada. Visati paberileht lauale, et kirjutage avaldus. Nu ok. Ja siis veel imestas, et nädal aega hiljem tulin Cd-d tooma. No mida paganat? Nu tõesti, see pood ei asu mu maja kõrval... Seda ma ka ütlesin. Lubasid siis helistada aga eks näis.
Herle pidi täna külla meile tulema aga otsustas siiski vanemate juurde sõita. Kahju!
Homme pean varakult tõusma, et linna viimseid kinke ostma minna, nüüd siis lähen tudule!
Kauged ajad, mis meenuvad, millest kinni haarata tahaks. Mälestused, mille mekk on kui soe piim meega. Jõuluajad, mis jagamist, meelerahu ja soojust täis. Kuid nüüd on vaid aja kiire käik. Kus jooksed aeg? Peatu kord-paar, et saaksime kõik koos olla taas.
No comments:
Post a Comment